Rahvakogu

Menu
Menu

TEEMA

Eesti kuues rahvakogu toimub teemal “Mida on vaja heaks eluks?”. Kuna sellele küsimusele võib läheneda eri viisidel, siis valisime tulevikku vaatamise vundamendiks maailma majandusteadlaste poolt koostatud Earth For All (Meie kõigi maa) mudeli. 

Meie kõigi maa andmepõhine mudel on välja arvutanud kaks tulevikku: tänasel viisil jätkamine ja suur hüpe. Kuna head elu saame säilitada vaid suurt hüpet tehes, on mudeli kohaselt inimkonnal vaja saavutada järgmised pöörded:

  1. kestlik energiapööre;
  2. toidusüsteemi muutmine kestlikuks;
  3. väljapääs vaesusest; 
  4. majandusliku võrdsuse kasvatamine; 
  5. soolise ebavõrdsuse vähendamine.

Hea elu rahvakogu eesmärk on tuua Eesti avalikku arutellu need teemad, mis on sealt  täna puudu ja vajavad avalikkuse hinnangul rohkem tähelepanu. 

Ei ole ühtegi eksperti, kes suudaks öelda, milline nurjatu probleem on kõige olulisem. Tänases ühiskonnas on erinevad teemad, valdkonnad, probleemid ja lahendused omavahel tihedalt  põimunud. Rahvakogu korraldajatena oleme teinud ühe valiku – jätsime välja energiapöörde teema, kuna võrreldes nelja teise pöördega toimub Eestis sel teemal aktiivne ühiskonnaülene arutelu ja reaalsed tegevused. 

Nelja pöörde vahel valisid rahvakogusse kandideerijad (ehk Eesti elanikud) ühe fookusteema, milleks osutus kaaluka enamusena majanduslik ebavõrdsus ja vaesus.  

FOOKUSTEEMA: Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus

Eesti on viimase 30 aasta jooksul tänu esindusdemokraatiale ja turumajandusele teinud läbi märkimisväärse arengu, jõudes ÜRO inimarengu indeksi järgi väga kõrge tasemega riikide hulka. See edu on kinnistanud arusaama, et heaolu aluseks on peamiselt majanduslik konkurentsivõime ning igaühe isiklik vastutus oma toimetuleku eest. Kuid 21. sajandi muutused – tehnoloogia kiire areng, looduskeskkonna tasakaalust välja viimine ja kasvav ebavõrdsus – näitavad, et senine arengumudel ei pruugi enam tagada väärikat elu kõigile ega hoida loodust tulevastele põlvedele.

Tänapäevane käsitlus heast elust on mitmekihiline, ulatudes kaugemale vaid materiaalsest kindlustatusest. See hõlmab tervist, turvatunnet, tähenduslikke suhteid ja ligipääsu võimalustele tervislikus keskkonnas. Heaolu ei ole ainult üksikisiku sisemine tunne, vaid sotsiaalne nähtus: kui ebavõrdsus kasvab liiga suureks, mureneb ühiskondlik usaldus ja valmisolek tegutseda ühiste eesmärkide nimel. Seetõttu on oluline mõista, et majanduslik olukord ja ühiskondlikud struktuurid mõjutavad inimeste valikuid ja hakkamasaamist kogu nende elukaare jooksul.

Vaesus ja majanduslik ebavõrdsus on Eestis sageli nähtamatud või tabuteemad, kuid nende taga peituvad süsteemsed probleemid, mitte pelgalt isiklikud ebaõnnestumised. Materiaalne puudus piirab ligipääsu haridusele ja tervishoiule ning tekitab tõrjutust, mõjutades eriti valusalt lastega peresid, eakaid ja puudega inimesi. Hea Elu Rahvakogu eesmärk on liikuda emotsionaalsetest vastasseisudest edasi ning leida ühise arutelu abil lahendused, mis vähendaksid vaesust ja seaksid ühiskonnakorralduse keskmesse nii inimese kui ka looduse heaolu.

Loe lähemalt rahvakogu
fookusteema kohta

RAHVAKOGU TAUSTAPABER

Tutvu rahvakogu programmi, ekspertide ettekannete ja videotega

HEA ELU RAHVAKOGU PROGRAMM

Earth for All raamistik

Rahvakogu lähtub maailma majandusteadlaste poolt koostatud Earth For All (Meie kõigi maa) mudelist. Siin on välja toodud teemad, mille vahel oli võimalik osalejate registreerudes valida nende vaatest kaks kõige olulisemat.

Toidusüsteemi muutmine kestlikuks

Toidusüsteemi muutmine kestlikuks

Selle teema all käsitleme toidu tootmise ja tarbimisega seotud aspekte keskkonna, majanduse, riigikorralduse ja inimese vaatest. Siin räägime järgmistest probleemidest: ebatervislik toitumine ja rasvumine, tervisliku toidu ebapiisav kāttesaadavus; keskkonda üleliia kurnavad võtted põllumajanduses, loodusressursside ammendumıne (mulla kurnatus, metsade häving, puhta veega kindlustatus jm probleemid); talupidajate vaesus ja ebastabiilne sissetulek; toidujäätmete massiline teke ja raiskamine; toiduga kindlustatus ja alatoitumus; toidujulgeolek; mahepõllumajandus; kohalik toidutootmine ja -tarbimine.

Toidusüsteemi muutmine kestlikuks

Selle teema all käsitleme toidu tootmise ja tarbimisega seotud aspekte keskkonna, majanduse, riigikorralduse ja inimese vaatest. Siin räägime järgmistest probleemidest: ebatervislik toitumine ja rasvumine, tervisliku toidu ebapiisav kāttesaadavus; keskkonda üleliia kurnavad võtted põllumajanduses, loodusressursside ammendumıne (mulla kurnatus, metsade häving, puhta veega kindlustatus jm probleemid); talupidajate vaesus ja ebastabiilne sissetulek; toidujäätmete massiline teke ja raiskamine; toiduga kindlustatus ja alatoitumus; toidujulgeolek; mahepõllumajandus; kohalik toidutootmine ja -tarbimine.

Väljapääs vaesusest

Väljapääs vaesusest

See on oluline teema, kuna majanduskasvu globaalselt ebavõrdne jaotus ning arengumaade hakkamasaamine mõjutavad ka meie, arenenud Euroopa riikide sekka jõudnud eestimaalaste  tulevikku. Selle teema all käsitleme järgmiseid meie heaolu mõjutavaid probleeme: absoluutse ja suhtelise vaesuse piirid; miinimumkuludega toimetulekuraskus ja suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus; igapäevased toimetulekuraskused ja töötavate inimeste palgavaesus; vaesusest tingitud ebapiisav ligipääs haridusele ja tervishoiule; noorte ja naiste tööhõive; tööeas meeste ja vanemas eas naiste vaesus; majanduse sõltuvus madala lisandväärtusega tööst ja tulevikuoskuste tagamine; tööturu ja sissetulekute ebastabiilsus; rohemajanduse töökohad; tänase maksusüsteemi ning toetuste süsteemi võimalused ja piirangud; põhisissetuleku tagamine.

Väljapääs vaesusest

See on oluline teema, kuna majanduskasvu globaalselt ebavõrdne jaotus ning arengumaade hakkamasaamine mõjutavad ka meie, arenenud Euroopa riikide sekka jõudnud eestimaalaste  tulevikku. Selle teema all käsitleme järgmiseid meie heaolu mõjutavaid probleeme: absoluutse ja suhtelise vaesuse piirid; miinimumkuludega toimetulekuraskus ja suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus; igapäevased toimetulekuraskused ja töötavate inimeste palgavaesus; vaesusest tingitud ebapiisav ligipääs haridusele ja tervishoiule; noorte ja naiste tööhõive; tööeas meeste ja vanemas eas naiste vaesus; majanduse sõltuvus madala lisandväärtusega tööst ja tulevikuoskuste tagamine; tööturu ja sissetulekute ebastabiilsus; rohemajanduse töökohad; tänase maksusüsteemi ning toetuste süsteemi võimalused ja piirangud; põhisissetuleku tagamine.

Majandusliku võrdsuse kasvatamine

Majandusliku võrdsuse kasvatamine

Majanduslik võrdsus (ehk ebavõrdsuse vähendamine) aitab vältida võimu kuritarvitamist ja tagab, et ühiskond on demokraatlikum ning kaasavam (Tervise Arengu Instituut). 
Selle teema all vaatame sisse järgmistesse probleemidesse, mis meie heaolu mõjutavad: kasvav varanduslik ja sissetulekuline ebavõrdsus nii riikide sees kui riikide vahel; hariduslik ebavõrdsus; elatustaseme ja varade üha kitsam koondumine; kinnisvarahindade tõus ja eluaseme ligipääsmatus; ühiskondlikud konfliktid ja usalduse langus; õiglane maksustamine ja varamaksud; töötajate õigused; nõrk kogukondlik areng.

Majandusliku võrdsuse kasvatamine

Majanduslik võrdsus (ehk ebavõrdsuse vähendamine) aitab vältida võimu kuritarvitamist ja tagab, et ühiskond on demokraatlikum ning kaasavam (Tervise Arengu Instituut). 
Selle teema all vaatame sisse järgmistesse probleemidesse, mis meie heaolu mõjutavad: kasvav varanduslik ja sissetulekuline ebavõrdsus nii riikide sees kui riikide vahel; hariduslik ebavõrdsus; elatustaseme ja varade üha kitsam koondumine; kinnisvarahindade tõus ja eluaseme ligipääsmatus; ühiskondlikud konfliktid ja usalduse langus; õiglane maksustamine ja varamaksud; töötajate õigused; nõrk kogukondlik areng.

Soolise ebavõrdsuse vähendamine

Soolise ebavõrdsuse vähendamine

Soolise ebavõrdsuse teema on küll tuline vaidluste tannermaa, kuid parim teaduslik teadmine näitab, et kõigi ühiskonnagruppide võimestamine ja konkreetselt naiste võimaluste avardamine soodustavad kestlikku heaolu meile kõigile. Selle teema all käsitleme järgnevaid probleeme: naiste vähene osalus poliitilistes otsustusprotsessides ja juhtivatel kohtadel majanduses; meeste vähene osalus hariduses ja akadeemias; püsiv ja süsteemne palgalõhe; koduse hoolduskoormuse jaotusest tingitud kulud ja hooldusteenuste ebapiisavus; tööeas meeste ja vanemas eas naiste vaesus; vähesed investeeringud naiste tervisesse ja meeste halvem tervisekäitumine; sooliste stereotüüpide mõju.

Soolise ebavõrdsuse vähendamine

Soolise ebavõrdsuse teema on küll tuline vaidluste tannermaa, kuid parim teaduslik teadmine näitab, et kõigi ühiskonnagruppide võimestamine ja konkreetselt naiste võimaluste avardamine soodustavad kestlikku heaolu meile kõigile. Selle teema all käsitleme järgnevaid probleeme: naiste vähene osalus poliitilistes otsustusprotsessides ja juhtivatel kohtadel majanduses; meeste vähene osalus hariduses ja akadeemias; püsiv ja süsteemne palgalõhe; koduse hoolduskoormuse jaotusest tingitud kulud ja hooldusteenuste ebapiisavus; tööeas meeste ja vanemas eas naiste vaesus; vähesed investeeringud naiste tervisesse ja meeste halvem tervisekäitumine; sooliste stereotüüpide mõju.

Rahvakogu kaasab eksperte teemade avamiseks

Rahvakogu kaasab eksperte teemade avamiseks

Rahvakogu korraldajad ei ole eksperdid kõigil neil teemadel, selleks teemegi koostööd teadlaste ja ekspertidega, kes toovad rahvakogu osalejateni vajaliku baasteadmise ja parima objektiivse info nii heaolu kohta kui ka valitud fookusteemal.

Teema selgumisel avalikustame eksperdid, kes teevad 11. jaanuaril rahvakogu osalejaile ettekanded ja loovad taustamaterjale. Koosõppimist toetavad ka teemaga seotud huvirühmade esindajad 24. jaanuaril. Kõik teemat puudutavad materjalid ja ettekanded avalikustame siinsamas.

MENÜÜ:

KONTAKTINFO:

E-mail: rahvakogud@praxis.ee
Aadress: SA Mõttekoda Praxis, Ahtri 6a, Tallinn

JÄLGI MEID:

Facebook Linkedin Instagram
Liitu uudiskirjaga